Kui juba septembris Aussi jõudes nägime jõulukaunistusi ja ehteid nii et paha hakkas, siis nüüd, päris jõuludel, oli asi lausa nii hull, et ahistatava tunne tuli lausa peale. Ükskõik, mis poodi me ka ei läinud, oli jõulumuss nivo 5 peal vähemalt ja silme ees virvendasid kõik karrad ja kuljused. Parksis käies olid tänavatel kõlarid iga mõnekümne meetri tagant, kus uus jõululaul juba pihta hakkas, ilma et järgmine äragi oli lõppend. Iga poe aknal oli kuusk ja sada karda ning Condos elutses keset linna hirmuskirju kuusepuu. Nii hullult surutakse kunstlikult seda jõulutunet siin peale. Meile see variant väga peale siin ei läinud ja jõulutunne oli 0, sest kõige tähtsamad: lumi, külm ja hubasus, olid puudu. Siin ei jõua ära higistada ja paljaks koorida end. Üks kord oli mul isegi natukene jõulutunne, kui istusin veidi jaheda ja vihmase ilmaga autos ja sõin mandarini tükkidega šokolaadi.
Üks ilusamaid ja mõnusamaid hetki mul siiani Austraalias oli üks õhtu, kui pidime veel pärast harvestit 6 ajal istutama ning taimekast oli karraga ehitud ning tükike karda ka traktorile tuule kätte värelema pandud ning päike loojus ja avastasime, et traktoril on raadio, kust tuli vahelduseks Mariah Carey - All I want from christmas is you´le mõnusast Coldplayd. Ning kõigil oli tuju ülihea ja naersime kõik kõveras ning õpetasin sasklastele eesti keelt ja istutasime pimedani ja tegime istutamiskiiruse rekordeid. Pärast tõid ülemused meile pizzat, et nii kaua tööd tegime ja saatsime 2 sakslast reisu peale ära. Oli vahva ja tore, pehme ja soe. Nüüd on palju pinget, higistamist ja töötamist.
Päris jõulupäeva tähistasime 24. detsembril koos teiste eestlastega. Võtsime veidi eesti viina ja libistasime austraalia õlle. Autsraallased peavad jõule siin 25. ja 26. on neil ka pühad ehk boxing day. 25. käisime hotelli koristaja/korraldaja tädi õe juures jõule pidamas. Suht lamp oli, mängisime lauamängu 4 tundi ja sõime pigem sellist snäkilauda/külma sööki. Me kodus küll jätame söögi lauale suht terveks õhtuks, et pidevalt saaks juurde kühveldada, aga siin oli söök laual, võeti taldrikutäis-kaks ning silmapilgutusega oli laud puhas. Ehk kui mul juba 2 tunni pärast kõht jälle tühi oli, siis polnud kuskilt midagi võtta ja ei jõunud ära oodata millal kodu sööma saab. Ja ma ei suuda ära harjuda sellega, kui lärmakad need austraallased on. Lihtsalt terve kilomeetri raadius peab teadma kui naljakas ikka see nali oli, mida ei jõua ära naerda. Kõik karjuvad, lärmavad ja lõkerdavad siukse volüümiga, et õudne hakkab.
Jõuludel puhkasime 2 päeva ning nüüd ootame 1.jaanuari vaba päeva, et äkki 31. Sydneysse uue aasta saabumist tähistama jõuda.
Uued eestlased hotellis, kes arbuuse korjavad
Eestist toodud kraam
Hüva jõulu
Aitäh, emps, mulgikapsa eest. Imemaitsev oli
Kingitus tööandjatele
Üritas hotellis jõulumeeleolu luua
Muidu 25. ootasid isegi meid kuuse all kingitused hotelli töötajate poolt
Suure hoole ja armastusega voodis valminud kartulisalat
Ei olnud aega oodata, millal kartul jahtub
Pidulised
austraallaste jõululaud
Paremal eestlane Kaido ja vasakul sakslane Maurice, keda ma üldseeee ei seedi, aga sellest lähemalt kuskil mujal postituses
Pidi aussi aja järgi kell 5 üles ajama end, et Elisabethi luuletus jõuluvanale üle kuulata
No comments:
Post a Comment